Mis värvi peab olema sinu veebilehe nupp, et inimesed sellele vajutaksid?

Kas punane, sest „punane tõmbab tähelepanu“? Või roheline, sest „roheline tähendab minekut“? Või sinine, sest „sinine on usaldusväärne“?

Tõde on see, et ükski neist vastustest ei pruugi sinu veebis töötada. Kõik sõltub sinu klientidest ja nende käitumisest. Ja seda ei saa teada kõhutunde pealt, vaid ainult andmeid kogudes ja neid analüüsides.

Aga ma näen päris palju ettevõtte juhte, kes räägivad, et nupp peaks olema raudselt roheline ja eristuv, sest nad lugesid seda ühes uuringust, või siis et kõik räägivad.

Samuti räägitakse palju UX-st. Ehk, veebileht peab olema kasutajale mugav ja kogu liiklus intuitiivne. Aga sellel pole kindlat reeglit.

Selles artiklis tahakski rääkida lähemalt, mis on andmepõhine UX.

Ja sellest, et UX tuleb mängu alles läbi praktika, siis kui sinu veeb või veebipood reaalselt töötab ning me kogume andmeid selle kohta, kuidas UX-i peaks vastavalt täiendama, et veebilehe kasutajatele asjad lihtsamini kätte tuua.

Mis on andmepõhine UX?

UX ehk kasutajakogemus on see, kuidas inimene end tunneb, kui ta sinu veebilehel liigub ja toimetab. Kas tal on lihtne infot leida? Kas ta leiab õige toote? Kas ta jõuab lõpuks ka ostuni?

Andmepõhine UX-juhtimine tähendab, et disainiotsuseid ei tehta enam ainult disaineri või juhi arvamuse põhjal, vaid tuginedakse reaalsetele kasutajaandmetele.

Kuidas inimesed päriselt veebis liiguvad? Kus nad vajutavad? Kus nad jäävad toppama? Mis hetkel nad katkestavad ostu?
Just nendele küsimustele annavad andmed vastuse.

Millised andmed on kõige kasulikumad?

• Heatmapid – soojakaardid näitavad, kus inimesed kõige rohkem klikivad või milliseid alasid nad üldse ei märka. Väga tihti tuleb välja, et kõige kallimalt disainitud bänner on külastajatele täiesti nähtamatu.
• Klikkimisteekonnad – millise teekonna kaudu jõuab kasutaja ostuni või kontakti vormini? Kui inimesed ekslevad mööda lehte edasi-tagasi, on see märk, et teekond pole loogiline.
• Kasutajate salvestused – on tööriistu (nt Hotjar, Clarity), mis salvestavad anonüümselt, kuidas inimesed lehel liiguvad. Sa näed päriselt, kus nad jäävad jänni või kuidas nad hiirega siia-sinna rändavad.
• Konversioonimäärad ja A/B testid – kui sa testid kahte erinevat disaini või pealkirja, siis andmed ütlevad otse, kumb neist toob rohkem tulemusi.

Miks see oluline on?

Ettevõtte juhina ei pea sa ise heatmappe joonistama, aga sa pead teadma, et need on olemas ja miks neid vaja on. Põhjuseid on mitu:

• Vähem vaidlusi. Kui turundaja ütleb, et nupp olgu roheline, ja disainer ütleb, et nupp olgu punane, siis otsustavad andmed. Nii ei raisata aega maitsevaidlustele.
• Paremad konversioonid. Kui tead, kus kliendid kaovad, saad need kohad ära parandada ja konversioonimäär tõuseb. See tähendab rohkem müüki või rohkem kontakte ilma lisareklaami kulutamata.
• Kiirem areng. Andmepõhine UX tähendab, et iga muudatus põhineb tõenditel, mitte „loodame, et see töötab“. See vähendab eksimisriski.
• Tugevam bränd. Kui kliendil on veebis mugav ja loogiline kogemus, jätab see professionaalse ja usaldusväärse mulje kogu ettevõttest.

Näide päriselust

Ühel e-poel oli mure: inimesed lisasid toote ostukorvi, aga ei viinud ostu lõpuni. Arvamusi oli palju – kas probleem on hinnas, tarneinfos või lihtsalt ostjate otsustusvõimetuses?

Alles kasutajateekonna analüüs näitas, et ostukorvi lehel ei olnud tarneinfot piisavalt selgelt näha. Kui see sinna lisati, tõusis lõpetatud ostude hulk 18%.

See polnud raketiteadus. See oli lihtsalt andmete kuulamine.

Kuidas alustada?

Kui sul täna veel andmepõhist UX-i ei ole, siis alusta väikeste sammudega:

• Paigalda tööriist. Hotjar, Microsoft Clarity või Google Analytics 4 – need on tasuta või madala kuutasuga.
• Vali üks leht, mida analüüsida. Näiteks kontaktileht või ostuprotsess.
• Kogu andmeid vähemalt nädal või kaks.
• Vaata, mis silma torkab. Kas inimesed kerivad lõpuni? Kas nad klikivad valesse kohta?
• Tee väike muudatus ja mõõda uuesti.

Andmepõhine UX ei ole ühe korra projekt, vaid pidev protsess. Paljud arvavad, et UX on ühes raamatus lahti kirjutatud, kuidas peaks veebi ehitama, nii, et see oleks täiuslik ja siis ongi tehtud. Ei ole nii. Ei ole olemas ühte reeglit, mis kõigile sobib.

Mida me siis teada saime?

UX on nagu peegel: see näitab sulle, kas sinu veeb toetab su äri eesmärke või mitte. Aga peegel ei valeta ainult siis, kui sa oled valmis sinna ausalt vaatama.

Abiks ei ole ka see, et sul on hästi tugevalt väljakujunenud tõekspidamised, faktipõhised teadmised aastast 2007. Et Amazon tegi kunagi oma nupu oranziks ja müük kasvas 37%. Tore. See aga ei tähenda, et sa peaksid oma nupu oranziks tegema.

Kui sa juhina tahad, et veeb töötaks rohkem kui visiitkaart, et ta tooks sulle müüki, kontakte ja usaldust, siis lase andmetel disaini juhtida.

Kõhutunne on tore, aga numbrid on need, mis panevad kassas raha kõlisema.