Ehita veeb osadest: miks ja millal eelistada modulaarset arhitektuuri?

Kui veebileht oleks Lego, siis kui lihtsaks see elu teeks? Võtad ühe tüki, vahetad välja, lisad uue ja kogu maja seisab endiselt püsti. Hea uudis on see, et veebidisainis ja -arenduses liigume just selles suunas. Tegelikult on see juba ammu olemas. Minu imestuseks ja üllatuseks on palju neid ettevõtteid, kes aga seda rakendanud pole. Modulaarne arhitektuur ehk osadest koosnev süsteem on oluliselt mugavam, kui veebilehe iganenud by-default lahendused.

See tähendab, et veeb ei ole enam üks suur ja raske tükk, mida iga uuendus või muudatus raputab. Selle asemel koosneb ta väiksematest “klotsidest” – komponentidest, mida saab iseseisvalt uuendada, muuta või asendada.

Mis asi see modulaarne arhitektuur täpsemalt on?

Kui arendajad räägivad “component-based systems” või “micro-frontends”, siis nad mõtlevad, et veebileht on ehitatud väiksematest osadest. Näiteks:

• Peamenüü on omaette komponent.
• Kliendivormi blokk on omaette komponent.
• Blogiartikli loetelu on omaette komponent.
• Jalus on eraldi komponent.
• jne jne.

Need komponendid elavad oma elu, aga töötavad koos ühe suure veebilehena. Kui vaja, saab ühe osa välja vahetada või täiendada ilma, et ülejäänud leht katki läheks.

Miks peaks see sulle korda minema?

Olguem ausad, keda huvitab, kas arendaja kasutab Reacti või Vue’d. Küll aga huvitab sind kiirus, kulud ja paindlikkus. Modulaarne lähenemine toetab just neid.

• Kiirem uuendamine. Kui turule tuleb uus kampaania, ei pea kogu kodulehte ümber kirjutama. Lisad lihtsalt uue mooduli või muudatad olemasolevat.
• Kuluefektiivsus. Arendaja ei pea nullist hakkama – ta kasutab olemasolevaid komponente. Sama moodulit saab rakendada ka teistes projektides. Tulemus: vähem arendustunde ja väiksem eelarve.
• Skaleeritavus. Kui ettevõte kasvab, kasvab ka veeb. Modulaarne lähenemine võimaldab lisada uusi funktsioone ilma kogu süsteemi ümber tegemata.
• Riskide vähendamine. Kui üks moodul katki läheb (näiteks kontaktivorm), ei tähenda see, et terve veeb maha kukub.

Praktika: kuidas modulaarne veeb välja näeb?

Võtame ühe näite. Kujuta ette, et sul on e-pood.

Sul on moodul “toote kaart”. See kuvab pildi, nime, hinna ja nupu “Lisa ostukorvi”.

Kui sa tahad kampaania ajal lisada sinna väikese sildi “-20%”, siis arendaja muudab ainult seda moodulit. Sama muudatus rakendub automaatselt kõigile toodetele.

Vanakooli lähenemises käib arendaja kümnete lehtede koodis eraldi muutmas.

Või teine näide. Sul on ettevõtte kodulehel kliendi tagasiside moodul. Kui tahad selle asemel kuvada videoid tekstide asemel, muudad ainult seda osa. Ülejäänud veeb töötab edasi nii nagu enne. Täpselt selliste korduvkasutatavate plokkide jaoks ongi mõistlik kasutada moodulite arendust või vajadusel erilahendusi.

Modulaarne arhitektuur ja bränd

Tihti juhtub, et ettevõte tahab brändi värve või fonte värskendada. Kui veeb on moodulitest koosnev, siis piisab, kui muuta üks kord ühes kohas – kogu veeb kohandub ise.

See tähendab, et sinu bränd püsib ühtne ja professionaalne igas nurgas. Ja juhina sa tead – brändi ühtsus kasvatab usaldust. Sellepärast käib modulaarne arhitektuur väga hästi kokku ka tugeva disainisüsteemiga.

Kas see sobib ainult suurtele?

Ei. Modulaarne arhitektuur pole ainult Telia või Amazoni mure. Tegelikult on see just startuppidele ja kasvavatele ettevõtetele kasulik.

• Sul on väike tiim? Modulaarne lähenemine tähendab, et sa saad korduvkasutada komponente ja teha kiireid muudatusi.
• Sa pole kindel, kuhu ettevõte kasvab? Pole hullu – veeb kasvab koos sinuga.

See on ka üks põhjus, miks veeb tasub ehitada süsteemina, mitte lihtsalt ühe korraga valmis nikerdatud lehekesena. Teisisõnu – veebileht on investeering, mida peab saama edasi arendada.

Aga mis lõksud on?

Ausalt öeldes, ükski tehnoloogia pole võluvits.

• Esialgne seadistus võib olla ajakulukam – moodulite loomiseks on vaja süsteem üles ehitada.
• Disain võib minna laiali, kui reegleid ei järgita. Kui iga moodulit teeb keegi oma käe järgi, tekib “lapp-tekk”.
• Tiimi distsipliin on oluline – mooduleid tuleb hallata ja dokumenteerida.

See tähendab, et vaja on partnerit, kes oskab süsteemi korralikult püsti panna. Kui alus on tugev, on hiljem lihtne ja odav. Ja kui see süsteem vajab hiljem hoolt, siis on oluline, et keegi tegeleks ka veebihalduse ja toega, mitte ei jätaks kõike juhuse hooleks.

Mida sellest loost kaasa võtta?

Kui vanasti ehitati veeb nagu betoonmaja – raske, staatiline ja raske muuta – siis modulaarne arhitektuur on nagu Lego: paindlik, kohanduv ja alati täiustatav.

Ettevõtte juhina on sinu kasu selge: kiirem turule jõudmine, väiksemad kulud, lihtsam haldus ja riskide hajutamine.

Kui järgmine kord mõtled oma veebilehe uuendamisele, küsi endalt: kas ma tahan veel üht betoonmaja, või tahan ma süsteemi, mida saab kohandada ja kasvatada täpselt nii kiiresti, nagu kasvab minu ettevõte? Mõnikord sünnib see klassikalise arenduse kaudu, mõnikord toetab seda ka no-code või low-code lähenemine — aga mõte jääb samaks: ehita targalt, mitte raskelt.