Hea veeb ei alga küsimusest “mis pilt avalehele panna?”

Väga paljud veebiprojektid algavad valest otsast.

Keegi ütleb: “Meil oleks uut kodulehte vaja.”

Siis avatakse mõni konkurendi veeb. Siis mõni välismaa agentuuri leht. Siis Pinterest. Siis Behance. Siis mingi eriti uhke animatsiooniga sait, kus kõik liigub, pöörleb, hajub ja ilmub tagasi nii sujuvalt, et vahepeal unustad ära, mida ettevõte üldse müüs.

Ja siis tuleb esimene suur küsimus:

“Mis pilt avalehele panna?”

See küsimus tundub tähtis. Avaleht peab ju ilus olema. Esimene mulje ja kõik see. Suur pilt, tugev emotsioon, võib-olla mõni video, natuke efekti, mingi eriti enesekindel pealkiri ja nupp, mis ütleb midagi loomingulist nagu “Alustame teekonda”.

Aga ausalt?

Hea veebileht ei alga pildist avalehel.

Hea veeb algab arusaamisest, mida see veeb peab inimesele selgeks tegema.

Pilt võib olla oluline. Disain on oluline. Visuaal on oluline. Aga kui sisustruktuur on segane, teenused on lahti seletamata, kasutajateekond logiseb ja kontaktini jõudmine meenutab väikest matka läbi digitaalse rägastiku, siis ei päästa sind ükski ilus avalehe foto.

Isegi siis, kui seal fotol on väga sihikindel inimene klaasist kontoris sülearvutiga.

Avaleht ei ole kogu veeb

Avaleht saab tavaliselt kogu tähelepanu.

Seal arutatakse iga pilti, iga pealkirja, iga nupu värvi ja seda, kas hero-sektsioon peaks olema rohkem “premium” või “inimlik”. Mis iganes need kaks sõna sel hetkel tähendavad.

Aga inimene ei tee otsust ainult avalehe põhjal.

Ta liigub edasi teenuselehele. Loeb, mida pakud. Vaatab, kas saad tema probleemist aru. Otsib hinda või vähemalt hinnatunnetust. Vaatab referentse. Kontrollib, kas ettevõte tundub päris. Läheb tiimi lehele. Vaatab kontaktivormi. Mõnikord loeb blogi. Mõnikord vaatab KKK-d. Mõnikord klikib kolm korda ja lahkub, sest mitte midagi ei saanud aru.

Veebileht on teekond, mitte üks ilus ekraan.

Avaleht on ainult uks. Kui uks on ilus, aga sees on segadus, siis ei jää inimene kauaks ringi vaatama. Ta pöördub viisakalt ümber ja läheb konkurendi juurde, kelle veeb võib-olla ei tee nii palju visuaalset ilutulestikku, aga vähemalt selgitab, mida ta pakub.

Sisustruktuur enne kujundust

Enne kui valida avalehe pilti, peaks küsima palju igavamaid, aga palju tähtsamaid küsimusi.

Millised teenused peavad veebis olema?

Milliseid probleeme klient tegelikult lahendada tahab?

Kuidas me neid probleeme kirjeldame?

Millised lahendused meil on?

Millised lehed peavad olemas olema?

Milline info kordub mitmes kohas?

Millised küsimused kliendil enne päringu saatmist tekivad?

Millised referentsid aitavad usaldust luua?

Millal ja kus peaks inimene nägema CTA-d?

Need küsimused ei ole nii seksikad kui “teeme avalehele tumeda video ja suure tüpograafia”. Aga need määravad, kas veeb hakkab tööle või mitte.

Sisustruktuur on veebilehe selgroog. Kui selgroog on nõrk, võib veeb küll hetkeks püsti seista, aga pikalt ta ei kanna.

Sellepärast on kodulehe disain ja UX palju rohkem kui ilus vaade. See on otsustamine, millist infot inimene näeb, mis järjekorras ta seda näeb ja kuidas ta lõpuks soovitud tegevuseni jõuab.

Teenuseleht ei ole lihtsalt koht, kuhu tekst panna

Paljudes veebides on teenuselehed tehtud umbes sellise loogikaga:

Pealkiri.

Natuke teksti.

Mõni pilt.

Nupp.

Valmis.

See on tehniliselt teenuseleht. Aga tehniliselt on ka kolm telliskivi ja kilekott maja algus. Elama sinna veel ei läheks.

Hea teenuseleht peab vastama inimese küsimustele. Mis probleem mul on? Kas see ettevõte saab sellest probleemist aru? Mida nad pakuvad? Kuidas see töötab? Miks ma peaksin neid usaldama? Mis saab edasi? Kui palju see umbes maksab? Mis on järgmine samm?

Kui teenuseleht neile küsimustele ei vasta, jääb kasutaja üksi. Ja veebis üksi jäänud kasutaja ei kirjuta tavaliselt pikka kirja, et palun täpsustage oma teenuse väärtuspakkumist.

Ta sulgeb vahekaardi.

Vaikselt. Ilma draamata. Aga müügivõimalus on läinud.

Korduvad plokid hoiavad veebi koos

Heas veebis ei leiutata iga alamlehte nullist uuesti.

Kui igal teenuselehel on erinev struktuur, erinev nupu stiil, erinev referentside loogika ja erinev viis kontaktini jõudmiseks, muutub veeb kasutaja jaoks ebastabiilseks.

Ta ei tea enam, kust infot leida.

Ta ei tea, mis on oluline.

Ta ei tea, kuhu vajutada.

Korduvad sisublokid aitavad veebile selge süsteemi anda. Näiteks:

• teenuse sissejuhatus, mis ütleb kohe, kellele ja milleks teenus on;
• probleemi kirjeldus, et kasutaja tunneks ennast ära;
• lahenduse plokk, mis selgitab, mida ettevõte teeb;
• protsessi plokk, mis näitab, kuidas koostöö käib;
• referentsid, mis loovad usaldust;
• KKK, mis eemaldab kõhklusi;
• CTA, mis annab selge järgmise sammu.

See ei tähenda, et kõik lehed peavad olema igavad ja ühesugused.

See tähendab, et veebis on loogika.

Nagu heas restoranis. Menüü võib olla loominguline, aga sa eeldad ikkagi, et joogid, pearoad ja magustoidud ei ole juhuslikult segamini. Kui tiramisu on liharoogade vahel ja kohv on peidetud tualeti juurde, siis võib köök olla kui tahes hea — kogemus on katki.

KKK ei ole täitematerjal

KKK ehk korduma kippuvad küsimused on tihti veebis alahinnatud.

Mõnikord pannakse sinna kolm suvalist küsimust lihtsalt sellepärast, et kujunduses oli selline plokk olemas.

“Kas pakute kvaliteetset teenust?”

“Jah.”

Aitäh, see päästis päeva.

Tegelikult on KKK väga hea müügitööriist. Sinna saab panna küsimused, mida klient päriselt küsib enne ostuotsust.

Kui kaua projekt kestab?

Mis mõjutab hinda?

Kas ma pean tekstid ise kirjutama?

Kas saan hiljem ise sisu muuta?

Mis juhtub pärast veebi valmimist?

Kas olemasolev SEO säilib?

Kas veeb töötab mobiilis?

Kui need küsimused on veebis hästi vastatud, vähendab see kliendi ebakindlust. Ja ebakindlus on üks suurimaid põhjuseid, miks inimene päringut ei saada.

Referentsid ja tiim ei ole dekoratsioon

Usaldus ei teki ainult ilusa disaini põhjal.

Usaldus tekib siis, kui inimene saab aru, et siin on päris ettevõte, päris inimesed ja päris kogemus.

Selleks on olulised referentsid, kliendilood, tiim, kogemus ja selge kontakt.

Kui veeb räägib ainult sellest, kui professionaalne ja innovatiivne ettevõte on, aga mitte kuskil ei ole näha, mida nad päriselt teinud on, kes seda teeb ja kuidas nendega ühendust saab, siis jääb midagi puudu.

Kasutaja tahab enne ühendust võtmist riski vähendada.

Ta tahab näha tõendeid.

Ta tahab aru saada, kas see ettevõte sobib tema probleemiga.

Ta tahab tunnet, et kui ta vajutab nupule “Saada päring”, ei kuku see päring musta auku, kus seda loeb ainult üks väsinud automaatvastaja.

CTA peab tulema siis, kui inimene on valmis

CTA ehk üleskutse tegevusele ei ole lihtsalt nupp.

See on hetk, kus veeb ütleb kasutajale: “Nüüd võiksid teha järgmise sammu.”

Probleem on selles, et paljud veebid panevad CTA kas liiga vara, liiga hilja või liiga juhuslikult.

Kui inimene ei saa veel aru, mida sa pakud, on “Võta ühendust” nupp natuke liiga innukas. Nagu müügimees, kes ulatab lepingu enne, kui oled jõudnud tere öelda.

Kui inimene on juba veendunud, aga peab kontakti otsima lehe jalusest nagu vana tšekki mantlitaskust, on CTA liiga hilja.

Hea veeb juhib inimest samm-sammult.

Probleem. Lahendus. Tõend. Täpsustus. Järgmine samm.

Just sellepärast tuleb kasutajateekond enne läbi mõelda. Hea kasutajamugavus ehk UX ei tähenda ainult seda, et nupp töötab. See tähendab, et inimene saab õigel hetkel õige info ja liigub loomulikult edasi.

SEO algab samuti struktuurist

SEO-d käsitletakse vahel nagu midagi, mis kruvitakse veebile lõpus külge.

Teeme disaini ära. Paneme veebi püsti. Siis lisame natuke SEO-d. Natuke märksõnu. Mõned meta kirjeldused. Äkki Google rõõmustab.

Paraku ei tööta see nii hästi.

SEO algab sisustruktuurist.

Kui teenused on segaselt jaotatud, lehtedel puudub selge fookus, pealkirjad on juhuslikud ja iga oluline teema on peidetud kuskile avalehe keskele, siis on ka otsingumootoritel raskem aru saada, millest veeb räägib.

Hea SEO ja otsimootoritele optimeerimine vajab selgeid lehti, läbimõeldud sisu, loogilisi URL-e, tugevaid pealkirju, sisemisi linke ja vastuseid päris küsimustele.

Ehk jälle jõuame tagasi sama asja juurde.

Enne pilti tuleb struktuur.

Disain tuleb pärast mõtlemist, mitte selle asemel

See ei tähenda, et disain oleks vähem tähtis.

Vastupidi.

Hea disain teeb hea struktuuri nähtavaks.

Disain aitab infot järjestada. Tõsta olulist esile. Luua usaldust. Anda brändile nägu. Muuta leht mugavaks. Suunata pilku. Teha keeruline info lihtsamaks.

Aga disain ei peaks varjama seda, et sisu pole läbi mõeldud.

Kui veebilehel puudub strateegia, siis visuaal võib seda mõnda aega peita. Nagu ilus laudlina logiseval laual. Kaugelt vaadates tundub okei. Lähemalt katsudes saad aru, et supp on ohus.

Disain on kõige tugevam siis, kui ta toetub selgele sisule ja loogilisele struktuurile.

Mida enne avalehe pilti läbi mõelda?

Kui alustad uue veebiga, küsi enne pildi valimist need küsimused:

• Mis on veebilehe peamine eesmärk?
• Kes on kõige olulisem külastaja?
• Millised teenused või tooted vajavad eraldi lehti?
• Milliseid probleeme klient lahendada tahab?
• Millised küsimused tal enne päringut tekivad?
• Millised tõendid loovad usaldust?
• Kuidas peaks kasutaja liikuma avalehelt teenuseni ja sealt kontaktini?
• Milliseid korduvaid plokke saab kasutada, et veeb oleks ühtne?
• Kes hakkab sisu hiljem haldama?
• Kuidas mõõdame, kas veeb töötab?

Kui neile küsimustele on vastused olemas, muutub ka avalehe pildi valimine palju lihtsamaks.

Siis ei vali pilti selle järgi, mis “tundub äge”.

Valid selle järgi, mis toetab sõnumit.

Kokkuvõttes

Hea veeb ei alga küsimusest “mis pilt avalehele panna?”

Hea veeb algab sisustruktuurist.

Teenustest. Probleemidest. Lahendustest. Korduvatest plokkidest. KKK-st. Referentsidest. Tiimist. CTA-dest. Kasutajateekonnast. SEO loogikast. Sellest, mida inimene peab mõistma enne, kui ta on valmis ühendust võtma.

Pilt tuleb ka.

Disain tuleb ka.

Efektid võivad tulla ka, kui neil on mõte.

Aga need ei tohiks olla projekti alguspunkt.

Sest ilus veeb, mille sisu on segane, on nagu hästi kujundatud teeviit, mis näitab valesse suunda.

Võib olla väga kena.

Aga kohale sa sellega ei jõua.

Kui soovid uut veebilehte, mis ei alga juhuslikust avalehe pildist, vaid läbimõeldud struktuurist, kasutajateekonnast ja selgest eesmärgist, siis räägime sinu veebiprojektist.