Kas Codexiga tehtud veeb on päris veeb või lihtsalt väga tark prototüüp?
Mõni aeg tagasi näitas üks tuttav mulle veebilehte, mille ta oli AI-kooditööriistaga valmis teinud.
Ta oli silmanähtavalt uhke. Ja ausalt öeldes, põhjust oli ka. Leht avanes. Nupud olid olemas. Tekst oli paigas. Pildid ei kukkunud ekraanilt maha. Mobiilis nägi asi isegi täitsa viisakas välja.
Siis küsis ta minult: “Kas see on nüüd päris veeb?”
Vastasin: “See on nagu väga tubli makett majast. Küsimus on selles, kas sinna saab sisse kolida.”
Ja see ongi tänane suur küsimus.
AI-kooditööriistad, olgu selleks Codex või mõni teine sarnane abiline, on teinud veebide ehitamise väga palju kiiremaks. Sa kirjeldad, mida tahad, ja mõne aja pärast on sul ees midagi, mis meenutab veebilehte. Mõnikord meenutab väga hästi. Mõnikord isegi liiga hästi, sest välimus petab.
Aga veebileht ei ole ainult see, mida ekraanilt näed.
Veebileht on ka see, mis toimub taustal. Kuidas kood on kirjutatud. Kuidas seda hiljem muuta saab. Kuidas andmed liiguvad. Kuidas vormid töötavad. Kuidas turvalisus on lahendatud. Kuidas SEO ehk otsimootoritele optimeerimine on üles ehitatud. Kuidas klient sisu haldab. Kuidas leht käitub siis, kui sinna tuleb päris liiklus, päris kasutajad ja päris probleemid.
Ühesõnaga: kas see on ainult tark prototüüp või tegelikult kasutatav tööriist?
Mida Codexiga saab väga hästi teha?
Alustame heast.
AI-kooditööriistad on väga kasulikud prototüüpide loomisel. Kui sul on vaja kiiresti testida ideed, luua esmane maandumisleht, teha kampaanialehe mustand, ehitada lihtne kalkulaator või proovida mingit väikest erilahendust, siis on need tööriistad väga võimsad.
Varem võis lihtsa prototüübi peale kuluda päevi. Nüüd saab esimesed versioonid kätte tundidega või mõnikord veel kiiremini. See on päriselt suur muutus.
Näiteks saab AI abil teha maandumislehe, kus on pealkiri, tekstid, vorm, mõned plokid ja lihtne kujundus. Saab teha staatilise veebilehe, kus sisu eriti ei muutu. Saab ehitada väikese sisemise tööriista, näiteks hinnapäringu vormi, lihtsa kalkulaatori või andmete kuvamise vaate. Saab luua disaini ja arenduse vahelise silla, kus idee muutub kiiremini millekski katsutavaks.
See kõik on väga hea.
Probleem algab siis, kui prototüüpi hakatakse pidama valmis tooteks.
Prototüüp ei ole veel veebileht
Prototüüp on nagu papist köök mööblipoes. Sa saad aru, kus kraanikauss on. Näed, kuhu ahi võiks minna. Võid isegi ette kujutada, kuidas seal pühapäeva hommikul pannkooke teed.
Aga kui sa prooviksid sinna päriselt nõudepesumasinat ühendada, oleks mõne minutiga vesi põrandal ja optimism sokkides.
Veebiga on sama asi.
AI võib teha ilusa pinna. Ta võib luua struktuuri. Ta võib kirjutada töötava koodi. Aga keegi peab kontrollima, kas see kood on mõistlik, turvaline, hooldatav ja sobib päris kasutuseks.
Kas kontaktivorm saadab kirjad õigesse kohta?
Kas rämpspostikaitse on olemas?
Kas leht on piisavalt kiire?
Kas metaandmed, pealkirjad ja URL-id on korras?
Kas mobiilis on kõik mugavalt kasutatav?
Kas kodulehe disain ja UX on läbi mõeldud?
Kas andmeid töödeldakse turvaliselt?
Kas keegi saab kolme kuu pärast sellest koodist aru?
Viimane küsimus on eriti tähtis. AI võib kirjutada koodi väga kiiresti, aga kiirus ei tähenda alati selgust. Ja veebilehe arenduses on selgus raha. Kui järgmine arendaja peab kolm päeva aru saama, miks üks nupp üldse töötab, siis palju õnne, säästsid alguses pool päeva ja kaotasid hiljem kolm.
See armas hetk, kui kõik töötas eile
Igas veebiprojektis on üks maagiline lause.
“Aga eile kõik töötas.”
See lause tuleb tavaliselt siis, kui midagi on uuendatud, ümber tõstetud, serveris muutunud, plugin vahetatud, API võti aegunud või keegi on kogemata kustutanud faili nimega “final-final-working-new2”.
AI-ga loodud lahenduste puhul võib see hetk tulla kiiremini, sest sageli puudub korralik dokumentatsioon. Keegi ei tea täpselt, miks üks asi nii tehtud on. Keegi ei tea, millised otsused olid teadlikud ja millised lihtsalt tekkisid. Keegi ei tea, mida tohib muuta ja mida mitte.
See ei tähenda, et AI-ga tehtud kood oleks automaatselt halb.
Ei ole.
Aga see tähendab, et AI-ga tehtud kood vajab samamoodi ülevaatust, testimist ja vastutavat inimest. Eriti siis, kui veeb peab teenima päris äri, mitte lihtsalt näitama investorile, et “midagi juba liigub”.
Sisuhaldus on koht, kus optimism tihti sureb
Paljud AI-ga tehtud veebid on ilusad seni, kuni keegi ei pea neid haldama.
Probleem ei ole selles, et leht ei tööta. Probleem on selles, et klient tahab hiljem muuta teenuse teksti, lisada uue töötaja, vahetada pilti, avaldada blogipostituse või muuta hinnakirja.
Kui selleks peab iga kord koodi muutma, ei ole kliendil tegelikult sisuhaldust. Tal on lihtsalt ilus veeb, mille võti on kellegi teise taskus.
Mõnikord on see täiesti okei. Väike staatiline kampaanialeht ei vaja alati suurt sisuhaldust. Aga ettevõtte põhiveeb vajab enamasti loogilist ja mugavat haldust. Eriti siis, kui sisu muutub, teenuseid lisandub või turundustiim tahab ise tegutseda.
Veeb ei peaks olema selline, et iga komakoha muutmiseks tuleb kutsuda arendaja, süüdata küünal ja loota parimat.
Just siin muutub oluliseks ka veebihaldus ja tugi, sest valmis veeb ei ela vaakumis. Ta vajab uuendusi, parandusi, väikseid edasiarendusi ja inimest, kes teab, mis selle kapoti all päriselt toimub.
Kas Codexiga tehtud veeb võib olla päris veeb?
Jah, võib.
Aga mitte sellepärast, et AI selle valmis tegi. Vaid sellepärast, et inimene oskas AI-d õigesti kasutada, tulemuse üle kontrollida ja selle päris vajadustele vastavaks ehitada.
AI on tööriist. Väga võimas tööriist. Aga tööriist ei anna automaatselt head tulemust.
Haamer ei tee kellestki puuseppa. Kaamera ei tee kellestki fotograafi. Canva ei tee kellestki disainerit. Ja Codex ei tee automaatselt veebiarendajat.
Ta aitab heal tegijal kiiremini liikuda. Ta aitab ideid katsetada. Ta aitab korduvat tööd vähendada. Ta aitab väikseid lahendusi kiiremini ehitada.
Aga ta ei asenda maitset, kogemust, vastutust, arhitektuuri ega oskust öelda: “Seda ei tohiks nii teha.”
Kokkuvõttes
Codexiga tehtud veeb võib olla päris veeb. Aga ta võib olla ka lihtsalt väga tark prototüüp, mis näeb esimesel kohtumisel usaldusväärne välja ja hakkab teisel nädalal käituma nagu printer kontoris.
Kõik sõltub sellest, mida veebilt oodatakse.
Kui eesmärk on idee kiiresti nähtavaks teha, prototüüp valmis saada või väikest lahendust testida, on AI-kooditööriistad suurepärased. Kasuta julgelt.
Kui eesmärk on ehitada ettevõtte põhiveeb, mis peab olema turvaline, hallatav, otsingumootoritele arusaadav, mobiilis mugav ja hiljem edasi arendatav, siis ainult “AI tegi valmis” ei ole piisav kvaliteedimärk.
Oluline ei ole see, kas veeb sündis Codexi, WordPressi, käsitsi kirjutatud koodi või mõne muu tööriista abil.
Oluline on see, kas keegi mõtles läbi, mida see veeb peab tegema.
Kas keegi kontrollis, kuidas see töötab.
Kas keegi vastutab, kui see homme enam ei tööta.
Sest veebilehe puhul ei ole kõige kallim küsimus see, kuidas ta valmis sai.
Kõige kallim küsimus on see, mis juhtub pärast seda.
Kui sul on plaanis uus veebileht, olemasoleva lahenduse uuendamine või tahad aru saada, kas sinu AI-ga loodud prototüüp kannatab päriselt kasutamist, siis räägime sinu projektist.
Artikli autor:
Martin Palmet
Caotica asutaja, strateeg
Jälgi mind LinkedIn-is →
Kirjutan iga päev veebi, turunduse ja kasvu teemadel.
