Kes sinu tiimist peaks veebiprojekti juhtima, ja miks see ei tohiks olla “see, kellel parasjagu aega on”?

Veebiprojekti alguses juhtub ettevõtetes üsna tihti üks ja sama asi.

Kõik saavad aru, et uus veeb on vajalik. Eelarve leitakse kuidagi üles. Koosolek tehakse ära. Agentuur või partner on olemas. Tundub, et nüüd hakkab asi liikuma.

Ja siis tekib see klassikaline küsimus:

kes meie poolt seda asja veab?

Selle peale vaadatakse natuke üksteisele otsa, keegi niheleb toolil ja lõpuks langeb pilk inimesele, kellel “vist on praegu natuke vähem tegemist”. Või vähemalt tundub nii. Ja nii saabki veebiprojekti vedajaks inimene, kelle ametijuhendis see tegelikult ei ela, kellel pole otsustusõigust ja kelle tööpäev on niigi teisi asju täis.

Sealt edasi hakkab projekt venima nagu vana närimiskumm ketsi talla all.

Veebiprojekt ei juhi ennast ise

See on vist kõige olulisem koht kohe alguses välja öelda.

Veebileht ei valmi lihtsalt sellepärast, et keegi kirjutas pakkumisele alla. Veebiprojekt vajab ettevõtte seest inimest või väikest tuumikut, kes suudab otsuseid teha, sisu liigutada ja partneriga jooksvalt suhelda.

Muidu juhtub täpselt see, mis alati juhtub:

• kommentaarid jäävad venima
• sisu ei jõua õigel ajal kohale
• otsused jäävad õhku
• üks inimene arvab üht, teine teist
• partner ootab
• tähtaeg nihkub
• ja lõpuks on kõigil tunne, et “miks see veeb jälle nii kaua aega võtab?”

Vastus on enamasti üsna igav:
sest ettevõtte sees ei olnud paigas, kes seda päriselt juhib.

Veebiprojektil on vaja vähemalt kolme rolli

Kõik need rollid ei pea olema kolm erinevat inimest. Väiksemas ettevõttes võib üks inimene kanda kahte rolli. Vahel isegi kõiki kolme. Aga rollid ise peavad olemas olema.

1. Otsustaja

See on inimene, kes saab öelda “jah, teeme nii” või “ei, muudame seda”. Mitte inimene, kes peab iga väiksema nupu või sõnastuse pärast veel kolme inimese käest luba küsima.

Kui otsustajat pole, siis jääb projekt toppama. Kujundused ripuvad, struktuur venib, tekstid muutuvad lõputult ja iga väiksem otsus muutub mini-demokraatiaks. Veebiprojekt ei armasta mini-demokraatiat. Veebiprojekt armastab selget otsustamist.

2. Sisuomanik

See on inimene, kes teab, mida ettevõte päriselt ütleb, müüb ja lubab. Tema ei pea olema copywriter, aga ta peab teadma, milline info on õige, ajakohane ja oluline.

Kui sisuomanikku ei ole, siis sünnivad veebides need kuulsad tekstid, mis on küll olemas, aga ei ütle tegelikult midagi. Selline korralik ettevõtete Esperanto: “pakume kvaliteetseid lahendusi ja personaalset lähenemist”.

3. Kontaktisik

See on inimene, kes hoiab suhtlust koos. Tema kogub tagasiside, vastab küsimustele, saadab materjalid ja hoiab tempo sees.

Kui kontaktisikut pole, siis tekib klassikaline seis: agentuur kirjutab ühele, vastab teine, otsustab kolmas ja neljas kuuleb kogu teemast esimest korda siis, kui veeb on juba testimisfaasis. Sealt tuleb tavaliselt ainult üks asi: lisaringid, venimine ja kerge kollektiivne väsimus.

Miks ei tohiks see olla “see, kellel praegu aega on”?

Sest veebiprojekt ei ole vaba aja sisustamise vorm.

Ta puudutab ettevõtte müüki, usaldusväärsust, sisu, teenuseid, nähtavust ja sageli ka igapäevast turundust. See ei ole kõrvalprojekt stiilis “kui jõuame, siis natuke tegeleme”. Kui veeb on ettevõtte jaoks oluline, siis peab selle eest vastutaval inimesel olema ka piisavalt:

• aega
• otsustusõigust
• ülevaadet
• huvi asja lõpuni vedada

Muidu määratakse projektijuhiks inimene, kes on tore, tubli ja kohusetundlik, aga kelle põhitöö on tegelikult midagi muud. Ja siis ta üritabki veebiprojekti juhtida koos oma päris tööga, muu elu kõrvalt ja parimate soovidega. See ei ole jätkusuutlik plaan. See on lihtsalt viis, kuidas head inimesed vaikselt ära kurnata.

Kui ettevõttes sellist inimest ei ole, siis äkki ei peagi kõike ise tegema?

See on koht, kus paljud ettevõtted teevad endale elu asjatult raskeks.

Millegipärast peetakse veebihaldust tihti millekski, mida “keegi ikka jõuab jooksvalt teha”. Aga mõtle korraks teisiti.

Koristaja on palgatud selleks, et ruumid oleks korras.
Lillede hooldaja on palgatud selleks, et taimed päriselt elus püsiks.
Kohvimasina haldaja on selleks, et aparaat ei sureks esmaspäeva hommikul kell 8:07.

Miks peaks siis veeb, mis esindab ettevõtet 24/7, toob päringuid, mõjutab usaldust ja vajab turvalisust, sisu ning hooldust, jääma “kellegi muu töö kõrvale”?

Täiesti loogiline on palgata või kaasata sisu haldur, veebihaldur või partner, kes aitab hoida veebi:

• töökorras
• turvalisena
• ajakohasena
• sisuliselt värskena
• mõõdetavana
• ja üldse elus

See ei ole liigne luksus. See on täiesti normaalne tööjaotus.

Hea veeb ei sünni ainult arendusest

Caoticas näeme seda päris tihti: tehniliselt on kõik võimalik, disain saab tehtud, struktuur on paigas, aga projekt jääb venima, sest ettevõtte sees pole inimest, kes asja lõpuni veaks.

Ja siis arvatakse, et probleem on partneris, hinnas või ajaraamis. Vahel on. Aga väga tihti on probleem lihtsalt selles, et keegi ei oma projekti päriselt.

Hea veebiprojekt vajab kedagi, kes ütleb:
see on minu laual ja ma liigutan seda edasi.

Kui see inimene on olemas, liigub projekt palju rahulikumalt ja targemalt. Kui teda ei ole, siis tekibki see tuttav olukord, kus uus veeb on justkui “tegemisel” umbes sama kaua kui mõni kontori remont, mis pidi võtma kaks nädalat ja kestab nüüd kolmandat kvartalit.

Ehk siis lihtne tõde:

veebiprojekt ei tohiks kuuluda sellele, kellel parasjagu aega on.
Ta peaks kuuluma sellele, kellel on vastutus, ülevaade ja päriselt roll see asi ära teha.