Ligipääsetavuse audit 30 minutiga: mida oma veebis ise kohe kontrollida?

Ligipääsetavuse audit kõlab nagu midagi, mille jaoks on vaja kolme spetsialisti, kahte Excelit ja ühte üsna kurba koosolekut.

Päriselus saad sa esimese väga kasuliku kontrolli teha ise ära umbes poole tunniga. W3C enda Easy Checks ütleb ka üsna otse, et need kiirkontrollid ei ole täielik audit, aga annavad kiiresti kätte, kas veeb on ligipääsetavusega üldse tegelenud või lihtsalt teeskleb seda viisakas kauguses.

See ei ole artikkel teemal “kuidas saada paberile linnuke”. See on artikkel teemal “kuidas saada 30 minutiga aru, kas su veeb on kasutatav või lihtsalt ilus”. Pane veeb lahti, võta kohv kõrvale ja tee need sammud läbi.

1. Vajuta Tab-klahvi ja vaata, kas veeb läheb närvi

Alusta avalehest. Ära kasuta hiirt. Vajuta lihtsalt Tab’i ja liigu edasi linkide, nuppude ja vormiväljade vahel.

Mida sa otsid? Seda, et fookus oleks nähtav. W3C ütleb, et klaviatuurifookus peab näitama, milline link, nupp või väli parasjagu aktiivne on, sest klaviatuuriga navigeerivad inimesed peavad aru saama, kus nad lehel asuvad. Kui sa vajutad Tab’i ja midagi justkui liigub, aga silmaga pole aru saada kuhu, siis on see probleem.

Kiirküsimus sulle endale:
kas ma näen iga Tab vajutusega selgelt, kus ma olen?

Kui vastus on “noh… enam-vähem vist”, siis vastus on tegelikult ei.

2. Kas menüüs saab ilma hiireta päriselt liikuda?

Liigu Tab’iga menüüsse. Ava alammenüü, kui see olemas on. Proovi jõuda põhisisuni.

W3C juhised ütlevad, et veeb peab olema kasutatav klaviatuuriga ning oluline on ka skip link ehk võimalus hüpata otse põhisisu juurde, jättes menüü ja muu korduva kraami vahele. See skip link võiks olla lehe esimene interaktiivne element või vähemalt nähtav, kui sellele klaviatuuriga fookus jõuab.

Kui pead enne sisu juurde jõudmist läbi klõpsima 14 menüüpunkti ja 3 ikooni, siis see ei ole “puhas disain”. See on lihtsalt tüütu.

3. Vaata brauseri tab’i: kas lehel on päris pealkiri?

Ava paar erinevat lehte korraga. Vaata brauseri tab’e.

W3C sõnul on lehe pealkiri esimene info, mida ekraaniluger sageli ette loeb, ning see aitab kasutajal aru saada, mis leht lahti on. Sama pealkiri paistab ka tab’ides, järjehoidjates ja otsingutulemustes. Kui su lehed kannavad pealkirju nagu “Avaleht”, “Teenused” või veel toredamalt “Untitled”, siis on see kehv märk.

Hea test on lihtne:
kas lehe pealkiri ütleb kohe ära, mis leht see on ja kelle veebis ma olen?

4. Kontrolli pealkirju: kas sisu on loogiliselt üles ehitatud?

Ava mõni teenuse leht või blogiartikkel ja vaata, kas seal on üks selge H1, selle all loogilised H2-d ja vajadusel H3-d.

W3C ütleb, et pealkirjad on nagu sisukord: need aitavad mõista lehe struktuuri, annavad ülevaate teemadest ja võimaldavad paljudel kasutajatel kiiresti õige lõiguni hüpata. Pealkirjatasemeid ei tohiks lihtsalt suvaliselt vahele jätta.

Kui kogu leht koosneb visuaalselt suurtest rasvastest tekstidest, mis tegelikult ei ole pealkirjad, siis on sul kujundus olemas, aga struktuur logiseb.

5. Vaata pilte: kas neil on mõistlik alt-tekst või mitte midagi

See on koht, kus internet teeb kahte viga korraga.

Esimene viga: pildil puudub alt üldse.
Teine viga: alt on olemas, aga see on mingi kirjanduspreemia vääriline esseekatke stiilis “naeratav rõõmus edukas ärimees modernses kontorikeskkonnas”.

W3C alt decision tree ütleb asja üsna mõistlikult: kui pilt annab tähendust, siis kirjeldus peab seda tähendust edasi andma; kui pilt on dekoratiivne, siis tuleb kasutada tühja alt=""; kui pilt on lingi või nupu osa, peab alt kirjeldama selle funktsiooni.

Ehk siis:
ära kirjelda pilti nagu politsei ülekuulamisel.
Kirjelda selle eesmärki.

6. Täida üks vorm algusest lõpuni

Mine kontaktivormi, hinnapäringusse või uudiskirjaga liitumise vormi. Täida see läbi.

W3C vormijuhised ütlevad, et väljad vajavad korrektselt seotud labeleid, need sildid peavad kirjeldama välja eesmärki ning juhised peaksid aitama kasutajal vormi õigesti täita. Lisaks peab vigadest teada andma tekstiga, mitte ainult punase äärega.

Kontrolli neid asju:

• kas igal väljal on päris nimi, mitte ainult placeholder
• kas kohustuslikud väljad on arusaadavalt märgitud
• kas veateade ütleb, mis valesti läks
• kas vea korral saab lihtsalt õigesse kohta tagasi minna

Kui vorm ütleb sulle ainult “Error” või värvib midagi punaseks nagu solvunud jõulupuu, siis see pole veel kasutajasõbralik.

7. Tee tekst suuremaks ja vaata, mis katki läheb

Nüüd zoomi brauseris sisse. Vähemalt 200%.

W3C ütleb, et tekst peab olema suurendatav kuni 200% ilma sisu või funktsionaalsuse kadumiseta. Lisaks on reflow mõte see, et suurendamisel ei peaks kasutaja hakkama sisu lugemiseks horisontaalselt paremale-vasakule ujuma nagu veeb oleks 2004. aasta tabelipaigutuse mälestusmärk.

Vaata, kas juhtub midagi sellist:

• tekst jookseb kastist välja
• nupud lähevad pooleks
• menüü laguneb
• vorm muutub kasutamatuks
• pead lugemiseks skrollima kahes suunas

Kui jah, siis sul on päris praktiline probleem, mitte teoreetiline WCAG-mure.

8. Vaata kontrasti ausa pilguga, mitte disaineri optimismiga

Kui tekst on helehall valgel või nupp on beež heledamal beežil, siis võib see küll tunduda “pehme ja luksuslik”, aga loetavusega pole sellel palju pistmist.

W3C järgi peaks tavateksti kontrast olema vähemalt 4.5:1 ja suure teksti puhul vähemalt 3:1. Sama loogika puudutab ka teksti, placeholder’it ja muid nähtavaid tekstiosi.

Praktiline rusikareegel:
kui pead ise korraks silmi kissitama, et aru saada, mis seal kirjas on, siis pole asi “elegantses minimalismis”. Asi on halvas kontrastis.

9. Vaata, kas lingid ja nupud ütlevad, kuhu nad viivad

“Loe veel.”
“Vaata siit.”
“Kliki siia.”

Need on klassikalised veebikirjutamise viisid, mis tunduvad süütud, kuni keegi kasutab linkide nimekirja või tahab kiiresti aru saada, kuhu mingi tegevus viib.

W3C juhised linkide eesmärgi kohta ütlevad, et link peaks aitama kasutajal mõista, kuhu see viib või mida teeb. Hea tava on, et sama sihtkohaga lingid on ühtmoodi nimetatud ning eri sihtkohad ei kanna sama udust silti.

Kui su lehel on viis “Loe rohkem” linki järjest, siis see ei ole eriti informatiivne. See on nagu suunaviit, kus igal noolel on kirjas “mine sinna”.

10. Tee endale aus kokkuvõte

Kui sa selle 30 minuti jooksul leidsid:

• kadunud fookuse
• segase menüü
• katkise vormi
• olematu pealkirjaloogika
• halli-hallil kontrasti
• zoomiga laguneva paigutuse
• suvalised alt-tekstid
• udused lingid

…siis on see juba väga kasulik tulemus. W3C ütleb ise, et Easy Checks on esimene kiire ülevaatus, mitte lõplik audit. Aga esimene ülevaatus on täpselt see koht, kus saad aru, kas vaja on väikest korrastust või päris remonti.

Caoticas me vaatame sellele nii: ligipääsetavus ei alga paksust juhendist. Ta algab sellest, kas tavaline inimene saab sinu veebis normaalselt hakkama. Kui ei saa, siis ei ole küsimus ainult seaduses või standardis. Küsimus on selles, et veeb ei tee oma tööd.

Ja see on juba täiesti tavaline äriprobleem. Mitte mingi nišihobi.