Mall või rätsepatöö: kumb veebileht tuleb lõpuks tegelikult odavam?

Veebilehe tellimisel vaadatakse kõigepealt tavaliselt ühte asja: stardihinda.

Täiesti arusaadav. Kui üks pakkumine on 2500 eurot ja teine 7000 eurot, siis tundub ju üsna loogiline, et esimene on odavam. Excel noogutab, kohvitass aurab ja otsus tahab juba sündida.

Aga veebileht ei ole asi, mida ostad korra ja siis paned kappi seisma nagu kingitud lõhnaküünla. Veebileht on tööriist. Seda muudetakse, täiendatakse, uuendatakse, optimeeritakse, vahel ka päästetakse.

Ja just siin läheb mäng huvitavaks.

Sest küsimus ei ole ainult selles, mis maksab vähem täna. Küsimus on selles, mis maksab vähem 2–3 aasta jooksul, kui päris elu kohale jõuab.

Kõigepealt: mis vahe neil kahel üldse on?

Lihtsustatult on kaks levinud lähenemist sellised:

Mallipõhine veeb tähendab, et veeb ehitatakse olemasoleva teema või valmis struktuuri peale. Seda kohandatakse sinu brändi, sisu ja vajaduste järgi. Tihti kasutatakse selleks WordPressi block editori või mõnda muud paindlikku sisuhalduslahendust.

Rätsepatöö ehk custom made veeb tähendab, et lahendus disainitakse ja arendatakse spetsiaalselt sinu projekti jaoks. Struktuur, komponendid, funktsionaalsus ja vahel ka sisuhaldus tehakse nullist või vähemalt väga suurel määral erilahendusena.

Mõlemad võivad olla väga head. Mõlemad võivad olla ka väga halvad. Ja just siin tuleb mängu see tüütu, aga kasulik vastus:

see sõltub.

Millal mall on täiesti mõistlik valik?

Mall ei ole mingi odav häbiplekk, mida peaks häbenedes kardina taga tellima.

Tegelikult on väga paljude ettevõtete jaoks korralik mallipõhine veeb täiesti õige otsus. Eriti siis, kui vajadused on üsna klassikalised:

• tutvustav ettevõtte koduleht
• teenuste lehed
• lihtsamad e-poed
• koolituste lehed
• ka mahukamad infoportaalid
• blogid
• lihtsamad maandumislehed, kampaanialehed
• võib-olla ka mõni lihtsam integratsioon

Kui kasutada head teemat, läbimõeldud struktuuri ja mõistlikku sisuhaldust, võib tulemus olla väga korralik, kiire, visuaalselt tugev ja kliendi jaoks mugav hallata. Ja tegelikult on mallid tänapäeval nii võimekad, et tihtipeale mallile ehitatud veebi puhul ei kasutatagi kogu potentsiaali ära. Hästi valitud mall on jätkusuutlik ka mahukate e-poodide ja infoküllaste veebide puhul.

Ja siin jõuame ühe olulise asjani, mida räägitakse liiga vähe.

“Custom” ei tähenda automaatselt paremat sisuhaldust

See on koht, kus paljud kliendid saavad hiljem üllatuse osaliseks.

Tihti arvatakse, et kui veeb tehakse rätsepatööna, siis on kõik automaatselt parem, puhtam ja mugavam. Paberil kõlab ilusasti. Päriselus ei pruugi see nii olla.

Ja ma olen näinud päris palju “custom made” veebe nimekate agentuuride poolt, kes on töö teinud kopsaka viiekohalise summa eest, aga “normaalne” inimene kontorist seda hallata ei oska, lihtsalt ei saa aru, kus millist osa on võimalik muuta. Sisuhaldus on nii “custom made”, et sellest saab aru vaid arendaja ise.

Mõne custom made lahenduse puhul tehakse veeb nii, et iga sisuelement on eraldi hallatav kast, väli või moodul. Esmapilgul tundub see arendajale loogiline. Aga kliendi jaoks tähendab see vahel midagi hoopis muud: kui tahad lihtsalt ühte sektsiooni tõsta, pealkirja muuta või uut plokki lisada, siis hakkab pihta väike administratiivne matk. Isegi kui tehakse koolitus peale veebi valmimist. See lihtsalt läheb meelest, eriti kui sisuhaldus on mõistetav vaid arendajale, mitte tavainimesele, kes tegelikult veebi haldama hakkab.

Üks väli siin. Teine seal. Pilt kolmandas kohas. CTA nupp neljandas. Ja kui tahad midagi natuke teisiti paigutada, siis tuleb arendajale kirjutada.

Selline sisuhaldus võib olla tehniliselt “custom”, aga kasutuskogemuselt umbes sama sujuv nagu tühja kummiga rattasõit.

See-eest on paljud tänapäevased mallipõhised lahendused ehitatud näiteks block editori loogikale, kus ettevõtte inimesel on palju lihtsam aru saada, mis lehel toimub. Näed sektsioone, liigutad plokke, muudad sisu loogilises vaates ja ei tunne end nagu peaksid väikest koodioperatsiooni tegema iga tekstimuudatuse jaoks. Sellepärast on näiteks WordPressi, Webflow või WIX-i puhul tähtis mitte ainult platvorm, vaid see, kuidas lahendus on üles ehitatud.

Ehk siis:
odavam stardihind ei tee midagi halvemaks
ja
custom made silt ei tee midagi automaatselt paremaks.

Kus hakkab päris kulu tekkima?

Veebilehe tegelik hind ei teki ainult ehitusest. Päris kulu tekib hiljem:

• muudatused
• uute lehtede lisamine
• kampaanialehtede tegemine
• pluginate või funktsioonide uuendamine
• kiiruse parandamine
• sisuhaldus ja koolitus
• arendaja sõltuvus
• vigade parandamine
• integratsioonide laiendamine

Kui veeb on alguses küll odav, aga iga muudatus maksab eraldi, sest süsteem on jäik või halvasti hallatav, siis hakkab raha üsna vaikselt, aga järjekindlalt kaduma. Nagu halb üürnik, kes lubas alguses vaikselt elada, aga nüüd puurib pühapäeva hommikul seina ja kirjutab sulle igal nädalavahetusel. Täpselt sellepärast juhtubki sageli, et odav koduleht läheb lõpuks kõige kallimaks.

Võrdlustabel: mall vs rätsepatöö

Millal tuleb mall lõpuks odavam?

Mall tuleb enamasti lõpuks odavam siis, kui:

• veeb on sisuliselt klassikaline ettevõtte koduleht
• keerulisi integratsioone ei ole palju
• ettevõte tahab ise sisu hallata
• kampaanialehti ja uusi sisulehti lisatakse jooksvalt
• eelarve peab jääma mõistlikuks
• oluline on kiire turuletulek

Sellisel juhul võib hästi ehitatud mallipõhine lahendus olla väga mõistlik investeering. Mitte “odav variant”, vaid tark variant.

Millal tuleb rätsepatöö lõpuks odavam?

Jah, ka seda juhtub.

Custom made lahendus võib tulla lõppkokkuvõttes odavam siis, kui sul on:

• väga spetsiifiline äriloogika
• keerukad integratsioonid
• eriline kasutajateekond
• palju automatiseerimist
• ainulaadsed funktsioonid, mida malliga ehitades hakkaksid kasutama pooli interneti pluginaid
• kasvupotentsiaal, mis nõuab hiljem suuremat paindlikkust

Kui vajadus on keeruline, siis mall võib alguses tunduda odav, aga hiljem hakkab see lappamine maksma rohkem kui korralik lahendus algusest peale. Just siin muutuvad oluliseks erilahendused, modulaarne arhitektuur ja läbimõeldud tehniline ülesehitus.

Suurim viga? Osta vale tüüpi veeb

Asi ei ole selles, et mall on hea ja custom halb. Või vastupidi.

Suurim viga on tellida liiga keeruline lahendus lihtsa vajaduse jaoks või liiga lihtne lahendus keerulise vajaduse jaoks.

Esimesel juhul maksad üle.
Teisel juhul maksad hiljem juurde.
Mõlemal juhul maksad.

Tihti saab selle vea vältida juba siis, kui mõtled läbi mis on sinu veebilehe tegelik eesmärk ja milline platvorm või lahendustüüp sulle üldse sobib.

Plussid ja miinused kiirelt kokku

Mis siis lõpuks on õige vastus?

Õige vastus on üsna igav, aga aus:

kõige odavam veeb ei ole see, mis on pakkumises kõige väiksema numbriga. Kõige odavam veeb on see, mis sobib sinu päris vajadusega ja ei hakka sind hiljem tasapisi tühjaks tilgutama.

Kui sul on vaja selget, professionaalset ja hästi hallatavat ettevõtte veebilehte, siis võib mallipõhine lahendus olla täiesti õige tee.

Kui sul on aga eriline äriloogika, spetsiifiline funktsionaalsus või süsteem, mis peab tegema rohkem kui lihtsalt kena välja nägema, siis võib custom made olla mõistlikum investeering.

Caoticas me ei usu, et kliendile tuleb alati müüa kõige suurem ja keerulisem asi. Vahel on parim lahendus hoopis lihtsam, loogilisem ja odavam hallata. Ja vahel on targem teha kohe rätsepatöö, mitte hakata aasta pärast lappima lahendust, mis oli algusest peale vale.

Ehk siis vana hea tõde veebimaailmast:

odav ei ole alati odav, kallis ei ole alati kallis, aga halb valik on peaaegu alati kallis.