Kui palju maksab üks keskmise suurusega ettevõtte veebilehekülg?
See küsimus on veebilehe tegijale umbes sama sage, kui “Mis ilma täna lubab?” ning vastus tekitab sageli rohkem segadust kui selgust. Proovime selle teema nüüd lahti seletada. Ei saa lihtne olema, aga ehk loob selgust.
Keegi ei küsi ju: “Kui palju maksab auto?”
Kohe saame vastuse, et “See sõltub ikka autost, eks. Millist autot sa mõtled?”
Caotica postkasti potsatab igal kuul ca 3-5 hinnapäringut. Ma isiklikult näen pakkujate turul numbreid seinast seina.
Üks äärmus on see, et lubatakse teha “koduleht” valmis 600 euroga. Ja ikka veel ei nähta seda kui tumepunast lippu. See on tõsine ohumärk, et sa lähed lihtsalt raha raiskama, usu mind. Ma kujutan ette, et selle OÜ taga on üks keskkooli poiss, kes tahab “agentuuri” nime all endale kiiret taskuraha teenida.
Teine äärmus, vähemalt minu jaoks, on see, kui nimekas agentuur võtab riigihankel osa ja märgib hinnasildile julgelt 30 kuni 100 tuhat eurot. Me räägime ühest tavalisest kodukast. Mis 30 000?
Just hiljuti nägin kahte riigihanget, kus ka Caotica osales, kus raamatukogu veebi (keskmisest mahukam, koos paariaastase haldustasuga, kuid ilma laenutuse keerukate süsteemideta, ilma kasutajaliidesteta veebileht) hinnaks pakkus mainekas agentuur ca 300 000 eurot. Samal ajal, kui Caotica loogiline pakkumine oli 45 000 eurot. Milline vahe eks.
See teine hange oli sarnane. Ma lihtsalt suu ammuli imestatsin, mis toimub? Kas seal hinna sees on agentuuri kontori rendi tasud, liisingud, omanike kodulaenud mitmekordse kattega sisse pandud?
Ja siis on ettevõte, kes saadab ühe keskmise tutvustava ettevõtte veebilehele viisakalt vastu pakkumise hinnas 5000 eurot. Mõistlik. Ja siis tuleb ikka vastus “Kas 2000 euroga ka saaks?” Selline korralik Egiptuses õpitud kauplemistaktika.
Kuidas siis tegelikult aru saada, mis on reaalne ja mis on ulme?
Võtame näiteks keskmise suurusega ehitusettevõtte, kes soovib teha tutvustavat kodulehte, kus sisu maht on umbes 20 lehekülge. Sellises olukorras tundub 600 eurot tõepoolest kahtlaselt odav. Oleme ju kõik kuulnud ütlemist, et odav asi maksab kaks korda, ja kahjuks on veebiarenduses see valusalt tõsi.
Tegime valmis ka lihtsa hinnakalkulaatori, mis annab sulle üldise pildi, kuidas hind kujuneb. Kasuta seda kalkulaatorit ja küsi lisa, kui soovid täpsemalt millegi kohta teada saada.
Mitmel korral olen oma praktikas näinud olukorda, kus ettevõte rõõmustab odavalt saadud veebilehe üle, ja siis juba kuu hiljem seisab küsimusega minu uksel: „Kuule, Martin, äkki saaks seda ja teist juurde lisada? Palju see maksab?“. Ma küsin, “Aga miks sa seda siis sellelt kodulehe tegijalt ei telli?” Selgub, et tüüp on kadunud või väga hõivatud ja lisatöö hinnad laes. Algselt odavalt saadud veebileht läheb lõpuks hoopis kallimaks kui esialgu mõistliku hinnaga tehtud lahendus.
Aga mis see mõistlik hind siis tegelikult on?
Oma kogemuse põhjal (ja seda on mul veebimaailmas pea 20 aastat) julgen öelda, et keskmise suurusega ettevõtte tutvustav veebileht võiks mõistlikult jääda umbes 5000-6000 euro suurusjärku. See võib tulla nõksa soodsam, see võib tulla nõksa kallim. Kõik sõltub, kuidas me eesmärgid paika saame.
Selle hinnaga saad päriselt kvaliteetse veebilehe, mille disain on läbimõeldud, arendus kvaliteetne ning ka sisu toetab ettevõtte brändi. Alla selle hinnaklassi tekib oht, et jääd ilma korralikust projektijuhtimisest, SEO-optimeerimisest ja tehnilisest toest. Üle selle hinnaklassi liikudes peaksid saama juba midagi ekstra, näiteks erilahendused, CRM integratsioonid või keerukamad tehnilised lahendused.
Ja mis üldse ajab hinna üles?
Kui me juba ehitusettevõtte näiteks võtsime, siis toome ühe näite. Kui oled ehitusettevõtte juht, sul on projekt maja parajasti käsil. Kui küsitakse, et “Kuule, ole hea värvi ka see maja sein ära. Aga proovime selle hinna sisse jääda, milles kokku leppisime. Ja ehita siia seina siis juba ka üks tuletõrje trepp. Aga jääme eelarve sisse.” Kas sellises olukorras sa ei arvuta eelarvet üle, ega selgita, et see on lisatöö? Täpselt samamoodi on ka veebilehe ehitamisega.
Kõik, mis nõuab spetsiaalset tehnilist lähenemist, maksab. Kõik uued mõtted ja lisad maksavad. Kui soovid oma veebilehele kolmandate osapoolte integratsioone (CRM süsteemid, makselahendused), kalkulaatoreid, kaarte, 3D-graafikat, AI-lahendusi või interaktiivseid videoid, pead arvestama, et veebilehe hind kerkib. Ja vahel kerkib päris suurelt. Sellised detailid ja lisatööd võivad veebilehe maksumust mitmekordistada, sest nende teostamiseks on vaja kogenud spetsialiste ja rohkem töötunde.
Seega enne hinnapäringu küsimist soovitan hetkeks maha istuda ja läbi mõelda, millised funktsionaalsused on tegelikult vajalikud ja millele oled valmis eelarvet pühendama. Nii väldid olukorda, kus esialgu odavana näiv lahendus kujuneb lõpuks kõige kallimaks.
Kui sa vajad veebilehte, mis ka reaalselt töötab ja toob tulemusi, siis ära vali odavaimat, vaid vali hoopis targalt. Usalda kogenud tegijaid, kes oskavad su vajadusi ja võimalusi realistlikult hinnata. Ainult nii saad tulemuse, mis toob selgust ja mitte lisakaost.
Artikli autor:
Martin Palmet
Caotica asutaja, strateeg
Jälgi mind LinkedIn-is →
Kirjutan iga päev veebi, turunduse ja kasvu teemadel.